Nädal 15: IT-eetikakoodeks

Pärast pikka otsimist, leidsin ühe huvitava organisatsiooni ja nende eetika koodeksi. Tegemist on nimelt ACM-iga, mis lahti kirjutatuna on Association for Computing Machinery, mis tegutseb Ameerikas. Tõlgituna on tegemist ühinguga, mis tegeleb arvutiga seotud tehnoloogiaga - peamiselt tarkvara ja arvutite arendamisega. Leian, et see organisatsioon sobib ilusti meie kursuse teemaga kokku. 

Esimese asjana on ära toodud järgmine - ''Arvutiprofessionaalide tegevused muudavad maailma. Vastutustundlikult tegutsedes peaksid nad  mõtlema laiemalt oma tööde mõjudele ning avalikkuse toetamisele. ACM-i koodeks väljendab selle ameti olemust.''

Eetikakoodeks on jagatud 4-ks erinevaks punktiks. Terve koodeks on üles ehitatud ühiskonna aitamisele ja heade tavade järgimisele.

1. Üldised eetilised põhitõed, mida peaks arvutialane professionaal jälgima
2. Professionaalsed kohustused
3. Erialased juhtimise põhimõtted
4. Vastavuses olek eetikakoodeksiga

Üldiste eetiliste põhitõdede peamisteks punktideks on ühiskonda panustamine ja inimeste heaolu parandamine. IT on laiemalt terve ühiskonna jaoks olulise tähtsusena siis pole ka seda siin mainimata jäetud, et põhiliseks eesmärgiks on inimeste heaolu parandamine. Kõik töö väärtus väljendub ikkagi läbi inimeste.
Teisena on ära toodud kahju vältimist. Selle all on mõeldud, et tuleb panustada ainult head. Ehk siis ''kräkkerlus'' on koodeksiga vastuolus.
Peab austama uute ideede, leiutiste ja loominguliste tööde loomist. Teisisõnu esimese punkti iva on, et panustada ja aidata võimalikult palju uute tööde ja ideede loomisesse samala ajal järgides häid ühiskonna tavasid.
Lisaks sellele  on rõhutatud, et tuleb austada inimeste privaatsust ja konfidentsiaalsust. Kuna iga süsteem kogub ja töötleb meeletul hulgal andmeid siis on oluline, et privaatsus oleks tagatud. Samuti konfidentsiaalsus, sest IT professionaalidele usaldatakse tihtipeale ettevõtetele väga olulisi andmeid  nagu strateegiaid, kliendiandmeid, finantsilisi numbreid jne.

Kokkuvõttes on eetikakoodeks oluline selleks, et järgitaks õigeid tavasid. Kindlasti seda kõik ei tee.  Pigem on eetikakoodeks, midagi mis ühendab ühe organisatsiooni all olevad inimesed. ''Eetika'' kui selline ongi ju hoiakute kogum, mis järgib häid tavasid.

Nädal 14: IT turvariski analüüs

Selle nädala blogipostituses analüüsin ettevõtete IT turvariski. Turvariskiks valisin pahavara, mis tihtipeale tuleb kaasa igasuguste meilidega. Võin enda kogemusest öelda, et tänapäeval peavad ettevõtted hakkama üha rohkem tähelepanu just turvariskidega seotud probleemidele pöörama. Olen ise kokku töötanud ettevõttes, kus saadeti pahavara meili peale - nimelt oli tegemist lunavaraga. Ühesõnaga asi läks lõpuks päris hulluks.
Esimese hooga inimesed ei märkagi, et meil ei ole saadetud normaalselt aadressilt vaid tegemist on millegi kahtlasega. Olenevalt ametikohtadest peavad osad inimesed läbi käima kuni 100 meili päevas ning kui on kiire siis tehakse tihtipeale need meilid lahti, adumata olukorra ohtlikkust.
Siinkohal siiski tuleks ja tuleb koheselt ühendust võtta IT-abiga, kes suudab vastava probleemi ära lähendada - vähemalt nii on see meie ettevõttes kokku lepitud.

Kuidas tuleks neid riske siiski maandada? Selle jaoks on Mitnicki kolm komponenti. Nendeks on tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Need kujutavad endast üsnagi lihtsaid ettevaatus abinõusid.
Esiteks tuleks luua tehnoloogia, mis suudab äri kaitsta, ehk siis vastavad kaitsed ja tulemüürid, mis suudavad pahavara kinni püüda ja halvemaid olukordi vältida.
Teiseks inimeste koolitamine, mis annab töötajatele teadmised, mida teha kui satutakse taolisesse olukorda. Oluline, et töötajad oskaksid ära tunda kahtlaseid meile, tarkvaja jne.
Kolmandaks on reeglid, mis pannakse paika, et inimesed oskaksid sellises olukorras õigete juhiste järgi orienteeruda. Näiteks kui tuntakse ära kahtlane meil, siis anda see kohe üle IT-toele, kes oskavad viirustega tegeleda. Need on lihtsad näited sellest, mida peaks tegema turvariske puudutavates olukordades.

Mitnicki ise ütleb, et komponendid on pigem korrutised kui summa. Kui kõik kolm komponenti pole piisavalt hästi praktiseeritud siis nulliga korrutades on tulemuseks null - ehk ühe komponendi vähene praktiseerimine muudab kogu Mitnicki valemi kasutuks.

Nädal 13: Kõige uudsem tugilahendus

Mina valisin kõige uudsemaks tugilahenduseks Jouse 3.
Mis asi on Jouse 3?

Jouse 3 on ''Joystick'' stiilis USB pult, mida saab liigutada suu, põse, lõua või keelega.  See on abiks kõikidele puudega inimestele, kes ei ole võimelised oma kätega tavavahendeid( hiirt ja klaviatuuri) liigutama. Tänu heale kasutatavusele on seda võimalik kasutada joonistamiseks, arvutimängude mängimiseks ja arvuti tava kasutamiseks.

Seda saab paigaldada töölauale ning voodiraami või muu mööblieseme külge. Selleks ei ole vaja peakatet, ega ka kasutaja keha külge kinnitamist.

Jouse 3 integreerub  Windowsi, Macintoshi, Linuxi ja Unixil operatsioonisüsteemiga arvutitega. Lisaks sellele saab seda kasutada ka telefoniga. Nii iOS-i kui ka Androidi süsteemidega.


Link Jouse 3 kasutamisest:
https://www.youtube.com/watch?v=fFi5_ctNFl0&feature=emb_title

Leian, et kõigil, kes saavad seda endale lubada, peaks olema võimalus kasutada arvutit, isegi kui tegemist on kas liikumis, nägemis või kuulmispuudega inimesega. Õnneks on selleks välja mõeldud erinevaid häid lahendusi puuetega inimestele - nagu minu näitena Jouse 3.

Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kuna ise olen palju kokku puutunud just kasutajamugavuse ja kasutatavuse poole pealt, siis on see mulle südamelähedane teema. Peamiselt olen ise kokku puutunud E-poodide ja nende kasutatavusega. 

Esimeseks toon välja hea näitena LHV panga portaali. Esmavaatel tundub terve lehekülg terviklik. Navigeerimine on lihtne ja mugav. LHV UI on läbimõeldud. NavBar'ist on võimalik leida kõik vajalikud toimingud esimese korraga.  Efficiency, satisfaction ja memorability komponendid on täidetud. Laialt kasutatavatel lehtedel nagu panga koduleht peavad olema UI ja UX design peensusteni läbi mõeldud, sest kasutajate hulk suureneb pidevalt. 

Lisaks tehnilistele komponentidele on LHV Errors'i komponent väga väike võrreldes Luminoriga. Puhtalt enda kogemuste pealt võin öelda, et LHV-ga pole probleeme olnud, aga Luminori internetipangaga tekib neid pidevalt.

Halvaks näiteks valisin https://www.art.yale.edu/ lehekülje. 

See on täiesti töötav lehekülg. Tegemist on eksperimendina, mis natukene olemuselt sarnaneb wikipediale. Ehk tudengitel on võimalus muudatusi teha. Jubedad taustad ja vastuolus värvid muudavad sellelel leheküljel toimetamise äärmiselt ebameeldivaks. Lehekülje funktsioon ja navigeeritavus on vaatamata kõigele muule mis taustal toimub rahuldav.

Kogu lehekülg vastuolus enamuste Nielseni kasutatavuse komponentidega.

Rikutud on tõhususe(efficiency) ja rahulolu(satisfaction) komponente. 

Leian, et selline asutus nagu Yale peaks ikkagi oma kanalid hoidma korralike ja korrektsetena.

Nädal 11: Tarkvara arendus ja ärimudel

Tarkvara arenduse näitena toon Lean arendusmeetodi. Kuna Lean on tegelikult meetodina kasutatav ka tootmises ja see arenes välja ka tootmisest siis on ta laialt kasutatav. Lean põhineb eesmärgil teha kõike võimalikult väikeste kuludega ja vähese müraga (ehk siis elimineerida võimalikult palju praaki).
Lean software developmenti 7 põhilist printsiipi on järgmised:

1. Eliminate waste - ehk siis kõik mittevajaliku likvideerimine
2. Amplify learning - õppimise võimendamine
3. Decide as late as possible - võimalikut hilja otsustamine
4. Deliver as fast as possible - võimalikult kiirelt asjade valmis tegemine
5. Empower the team - kõigil on otsustamise võimalus(ehk meeskonnaliikmetele ''hääle'' andmine
6. Build integrity in - meeskonnas terviklikkuse loomine(ühise asja eest väljas olemine)
7. Optimize the whole - terviku optimeerimine väiksemateks osadeks

Siiski on sellel meetodil ka erinevaid miinuskohti. Lean meetod vajab väga head meeskonda, kellel on tugevad oskused. Kuna suur osa vastutust on jagatud mitme meeskonna vahel siis võib fookus kaduda. Lisaks on vaja väga head andmete ja ärinõuete dokumenteerimist, sest vastasel juhul võivad osad valdkonnad olla valesti arendatud.


Ärimudeli näiteks toon iCloud'i. Apple'i enda toode, mis tuleb kaasa mistahes ''õuna'' ostul. See põhineb freemium ärimudelil. ICloud on pilvepõhine failide hoidmise keskkond. Sinna on võimalik esialgu tasuta hoiustada 5GB faile, pilte, sõnumeid jne. iCloud töötab kui backup kuhu jooksvalt salvestatakse sinu Apple toote poolt tehtud, salvestatud faile. Kui vaba mudel täis saab, on võimalik valida endale tasuline - esialgu pakutakse 50GB viie euro eest kuus. Kõiki neid faile on võimalik igal ajal kätte saada, ainukeseks tingimuseks on internet. Küll aga on iCloud seotud Apple ID-ga, mis tähendab, et teised ei saa nendele failidele ligi, kui neid soov jagada on.
Freemium ärimudelite põhiliseks probleemiks on reklaamid, mida hakatakse pakkuma koheselt. Küll aga iCloudil see puudub, mistõttu ta natukene erineb teistest pilvepõhistest variantidest.

Nädal 10: Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus

Kümnendaks nädalaks oli hea ja silmaringi laiendav teos. Varasemad teadmised häkkerlusest olid pigem üsna väikesed. Esimese hooga oleks ka mina öelnud, et ''häkker'' on kurjategija, kes võrgus möllab. Tegelikult on risti vastupidi. Sain palju targemaks. ''Häkker'' on just hea isik, kes aitab, arendab, laiendab ja lahendab nii probleeme kui tarkvara. Neid, kes pigem tegelevad kuritegevusega on ''kräkkerid''. Lihtne vahe ''häkkeril'' ja ''kräkkeril'' on see, et üks esimene nendest loob ja arendab asju, teine aga lõhub.

Häkkeriks olemist iseloomustavad teatud hoiakud ja suhtumine. 

Viis põhilist punkti mis häkkeri suhtumist iseloomustavad:

• Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
• Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
• Igavus ja nüridus on kurjas
• Vabadus on hea
• Suhtumine ei asenda kompetentsi

Lisaks on vajalikud teatud oskused, et saada "häkkeriks". Häkkerlus on üles ehitatud reputatsioonile ning selle teenimiseks on oluline järgida vastavaid samme. Esimeseks on avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutamine. Teiseks tarvkara testimine ja silumine. Kolmandaks kasuliku teabe avaldamine. Neljandaks infrastruktuuri hooldamine. Viiendaks häkkeri kultuuri teenimine.

Üldjuhul ongi häkkeriks saamisel kolm põhimõtet. Häkkerlik suhtumine, vajalikud põhioskused ja staatus häkkerikultuuris. 

Kõige raskem ja ilmselt kõige suuremad nõudmised on põhisokustele. Selleks, et "häkker" olla selleks peaksid selged olema enamus programmeerimiskeeli. Tuleks osata Javat, Phythonit, C, C++ ja lisaks sellele oleks väga kasulik veebi ehk HTML-i enda tundmine. 

Kokkuvõttes on "häkkerid" väga laia silmaringi ja laialdaste arvutialaste oskustega töölised, kes teevad nii palju kui saavad, et meie infotehnoloogilist kogemust parendada ja lihtsustada. Selliseid inimesed on vajalikud.  Teos on minu hinnalgul väga hea ülevaaatega põhilistest sammudest, et "häkker" olla või selleks saada. Nüüd on võimalik hoopis teiste teadmistega selliste teemadega aruteludes kaasa lüüa.

Nädal 8: IT professionaal

Selle nädalaga üritame natukene rohkem aru saada sellest, milline peaks olema üks IT professionaal. Kindlasti on igal inimesel, tarbijal või IT professionaalil endal ettekujutus olemas. Enamus meist mõistab sõna 'professionaal' erinevalt. Enamused valdkonnad ka. infotehnoloogia on täna nii laiaks läinud. Seeläbi on tavaline, et iga IT professionaal ei oska kõiki programeerimiskeeli, vaid on spetsialieerunud, kas veebiarendusele või mingile hulgale keeltele.

Sellepärast tuleb siin mängu ka muid kvaliteedi omadusi, mis mängivad suurt rolli. Usun, et on kolm põhilist omadust:

• Empaatiavõime, ehk oskus panna ennast kliendi olukorda  
• Suhtlemine
• Arusaam ärilistest protsessidest

Empaatiavõime on selline omadus, mis tuleb kasuks ja mis peaks olema tegelikult iga eriala professionaalil, kes pakub mingit teenust või proovib luua kellelegi väärtust.

Räägitakse, et suhtlemine on olnud pikka aega IT professionaalide nõrgaks küljeks - samas kas on? Või on see pelgalt stereotüüp, mis on kellegi poolt loodud? Tänaseks olen nii paljude IT spetsialistidega kokku puutunud ja kõik nendest on olnud väga aldid suhtlema. 

Arusaam ärilistest protsessidest - miks just see omadus? Leian, et omadus näha natukene kaugemale, omadus näha suurt pilti tõstab IT spetsialisti väärtust, isegi kui tema ülesanne on kirjutada ainult koodi. Nii on üksteise mõistmine oluliselt kergendatud.

Lõpuks on kõigil erinev arusaam professionaalsusest ja seeläbi ka ootused vastavale professionaalile erinevad. Oluliseim on siiski see, et eriala spetsialist delivery'ks ehk suudaks täita vajalikud soovid.

Nädal 7: Litsentsid ja autoriõigused

Mida tähendab copyleft?
Copyleft on litsentsiklausel, mille eesmärk on eemaldada seaduse poole seatud piirangud teose levitamiseks ning muudatuste tegemiseks ning garanteerida õigused modifitseerimiseks ja jagamiseks. Copyleft'i mõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Kõige levinum copyleft-litsents on GNU GPL.
Tuleb ära mainida ka asjaolu, et tugev copyleft pigem soosib kasutajaid ja nõrgem copyleft arendajaid.

Copyleft'il on mitu erinevat taset:

• Puuduv copyleft 

Sisuliselt tähendab, et tuletatud koodi võib levitada ka teiste litsentside alusel. Tänu sellele on võimalik kasutada selle litsentsi all olevat koodi ka ärilisteks eesmärkideks. Puuduv copylefti litsent üldjuhul sobib väiksematele tarkvaradele. Võimalus ja vabadus kasutada tarkvara on märksõnad. Näitena võib välja tuua Apache ja MIT, BSD litsentsi.

• Nõrk copyleft

Hea näide on LGPL ehk Lesser General Public Licence. Terve tarkvara ei ole sama piirava litsentsi all. Neid litsentse rakendatakse sageli erinevate teekide puhul. Teek ehk funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms kompnentide kogu, mis saab programmis vajadust mööda kasutada. Näiteks kui tarkvara arendamisel kasutatakse mingit teeki, siis nõrga copylefti puhul ei pea tarkvara teegiga sama litsentsi alla viima. Nõrga copylefti eesmärk on täita tühimik tugeva ja puuduva copylefti vahel.

• Tugev copyleft

Tugev copyleft erandeid ei tee. Seal peavad olema kõik osad sama litsentsi all olema. Brauserilaiendused, Veebirakendused jne. Tugevat copylefti GNU GPL kasutavad Adblock ja Notepad++.

• Väga tugev copyleft

Väga tugev ehk AGPL (Affero General Public Licence) erineb tavalisest GPL litsentsist natukene. Nimelt kui tarkvara on netiteel, siis peab olema kasutajatel võimalik näha ja alla laadida source code. Ehk source code peab olema avalik. Soovitatakse kasutada tarkvaral, mis töötab võrgus. AGPL-i kasutavad näiteks GNUnet, iText ja Launchpad.

Nädal 6: Tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat ''The Case of Copyright Reform'' puudutab tänapäeval väga aktuaalset intellektuaalomandi teemat. Nimelt on teises peatükis välja toodud kuus puntki, mis peaksid ja võiksid antud teema murekohti tänapäevasemaks muuta.

1. Autori muutumatud moraalsed õigused 

Usun, et kõik moraalsed õigused peaksid jääma autorile. Ei ole aksepteeritav nimetada ennast kellegiks, kelleks inimene pole. See on lihtsalt vale. Iga kasutamine või muutmine peaks ikkagi
kaasama autorit ennast. Olen igati nõus selle puntkiga.

2. Vabajagamine mitte ärilisel eesmärgil

Vabajagamine on tänapäeval samuti aktuaalne teema. Usun, et see on samuti täiesti mõistlik punkt. Senikaua kuni ärilist kasu ei saada, võiks olla vabajagamine lubatud kui on autorile viited olemas.

3. 20-aastat ärilist ainuõigust

Leian, et liiga pikk äriline monopol kahjustab arengut. Hetkel kehtivad autoriõigused eluaeg + 70 aastat. See on pikk aeg. Raamatus pakutud aja lühendamine 20 aasta peale on loogiline. Nõustun sellega, et investoritele ja valdkonna arengule on see kasulik.

4. Registreerimine 5 aasta pärast

Autoriõiguse kaitse andmine koheselt värsketele töödele on mõistlik. Leian, et pärast viite aastat uuesti registreerimine on hea muudatus. Seda sellepärast, et see paneb autoreid rohkem pingutama oma tööde eest. Ehk kui autor tõesti hoolib enda tööst, siis ta ka pingutab selle nimel. Selline punkt välistab selle, et peaks otsima tiku tulega taga autorit.

5. Tasuta proovimine

Taaskord väga mõistlik punkt. See, et oleks võimalik kasutada autorikaitsega seotud materjale on ainuõige, seda muidugi juhul kui viidatakse korralikult autorile. Hetkel on seis selline, et iga jumala asja eest küsitakse raha või kaevatakse kohtusse. Tasuta proovimine/kasutamine korralike viidetega avaks uue dimensiooni.

6. DRM-i keeld

Samuti väga akutaalne punkt, millel on kaks poolt. Originaalide rahaline väärtus on kõrge. Kui klient otsustab osta midagi, siis peaks olema võimalik enda tarbeks kasutada ka probleemide vabalt. Küll aga on paljudel näiteks arvutimängudel DRM'i piirangud peal, mis taga täielikku naudingut. Heaks näiteks on arvutimängud, või muusika Spotifys. Samas ei saa me ära unustada seda, et kui see konseptsioon ära kaotada võivad tekkida teised tüsistused. Leida tuleks kuldne kesktee ostja ja müüa vahel.

Nädal 5: Virginia Shea 10 käsku

Antud ajaveebi postituses võtan luubi alla ühe Shea kümnest käsust. Usun, et igaüks meist on kunagi mingi aruteluga kistud interneti avarustesse, mille üle pärast piinlik on. Võimalus eksida ühe reegli vastu kümnest on üsna lihtne, sest enamused asjad, mida internetis teeme ei tundu meile valed, olgugi, et need on. Olgu selleks millegi postitamine, kellegi kritiseerimine, teadmatus millegi suhtes või oma võimu ära kasutamine.

Sellekordses postituses räägin Virginia Shea seitsmendast käsust -  'Aita piirata sõimusõdu'.
Tunnistan, et ka ise olen selle reegliga/käsuga vastuollu läinud. Lihtne on kaasa minna inimestega kommentaariumites, kes näevad asjad teise nurga alt. Tihtipeale on muidugi sõimusõjaga kaasa minemine täiesti mõttetu, sest see kulutab mõlema osapoole aega ning närve. Enamasti pärast interneti avarustes aset leidnud sõnasõida ei võida keegi ja mõlemad tunnevad ennast halvasti.
Minu konkreetne näide või kogemus leidis aset just nimelt spordiuudise kommentaariumis. Tänapäeval on jube popp enda arvamust avaldada, olgugi, et asjade tagamaid ei teata. Vastav näide oli sport.delfi.ee leheküljel ühe võrkpalli uudisega(kuna ma ise võrkpalli mängin meistriliigas, siis on teema mulle südamelähedane ja olen kursis liigas toimuvaga). Sama oli ka vastava uudisega, mis minu mäletamistmööda rääkis spordi rahastusest ja sellega toimuvast. Tema poolt postitatud absurdne arusaam asjadest oli nii naeruväärne, et otsutasin vastu kommenteerida. Peale minu oli veel inimesi, kes juba üsna agressiivselt temale selgeks tegid, et see on vale arusaam. Lõpptulemuseks oli see, et mina vastasin tema kommentaarile kaks korda ja siis sain aru, et ma ajan ennast lihtsalt närvi ning sinna ma selle teema jätsin. Sellegipoolest tundsin ennast ebameeldivalt terve ülejäänud päeva. Lühikesest sõnasõjast pikalt kestnud halb maik oli ainukene, mis sellest intsidendist sain.

Küllaltki lihtne on minna sõnasõtta inimesega, kes teemat ei tunne, kuid avaldab ikka palju arvamust, ning seda veel anonüümsena. Kuna teema on aktuaalne, siis minu teada kaaluvad isegi Postimees ja Delfi anonüümse kommenteerimise piiramist, et selliseid olukordi vältida.

Leian, et enamasti on lihtsam eralduda vestlusest kui hakata vaidlema inimesega, kes otsibki sõimusõda. Tänapäeval on see ka tavaline nähtus Facebookis. Õnneks on enamustel gruppidel administraatorid, kes piiravad üsna rangelt neid ''rusikatega vehkijaid''.

Nädal 3: Uus Meedia

Uue meedia tulekuga, peamiselt veebi ja multimeedia laienemisega on loodud inimestele peaaegu lõpmatud võimalused. Kättesaadava informatsiooni hulk on meeletu. See omakorda paneb inimesi enda käitumismaneere muutma. Seda põhiliselt kohandudes vastavate mugavustega. Ei tohi valesti aru saada, sest uus meedia on loonud ka palju võimalusi ja pigem on see avardanud inimkonna üleüldist kommunikatsiooni.

Üheks uue meedia lahenduseks, mis on olnud suurte mõjutustega, on ostimootorid. Näiteid ei tule kaugelt otsida, sest neid me teame kõik. Olgu selleks Google, mis on meil kõigil olemas(julgen väita, et valdaval enamusel), Yahoo või Bing. Leidub ka väiksemaid, mis on omased osadele riikidele, nagu Yandex Venemaal ja Baidu Hiinas.

Kuidas ja mida nimelt on otsimootorid siis mõjutanud? Üheks suureks valdkonnaks on turundus ja ideoloogia kuidas ettevõtted, ajaveebid, internetileheküljed ennast turundavad. Google otsingumootorit kasutab meeletu hulk inimesi ja see on loonud olukorra kus Google on saanud luua uue ''haru''. Kuna informatsiooni kogus, mis läbi otsingumootori käib on meeletu, siis on sellest välja kujunenud omaette kunst nagu SEO(Search Engine Optimization) ja lisaks sellele on Google loonud enda poolt hallatavad turundusvahendid nagu Google Analytics, Google Ads jne. See on loonud olukorra, kus klassikalised turundusvahendid pole enam sedavõrd moes. Ettevõtted on panustavad samuti rohkem uuele meediale. Kuna internet on saanud nii suureks osaks meie elust, siis ettevõtetel on mitu korda suurem võimalus jääda silma otsingumootoris või mõne bänneriga, kellegi leheküljel kui traditsioonilise turundusega kuskil tee kõrval.

Põhjusel, et paljud inimesed on nö ''kolinud'' interneti, on tekkinud selline olukord, kus vähimatki asja ''googeldatakse'', kuna otsimootorid on niivõrd suuremahulised. Tavaline on juba ütlus, et ''ma pöördun kõikvõimsa google poole'', sest enamuse ajast saab ka sealt vastuse. See on samuti jätnud oma jälje ka tavalisele äritegevusele. Selle asemel, et pöörduda arsti juurde või mistahes ettevõtte poole informatsiooni saamise eesmärgil on võimalik see info kätte saada Google abil. Usun, et Google on muutnud inimesed ja ettevõtted ka oluliselt iseseisvamaks. Teen ise ära mentaliteedi maht on viimase aastatega mitmekordistunud.

Nädal 2 : Nähtused interneti ajaloost

• Emoticon

Esimesteks teadaolevateks emootikonideks või  olid '':-)'' ja '':-(''

Siiamaani ei ole selge, kes esimesed emootikonid ''leiutas'', kuid esimesteks kirjutajateks peetakse Scott Fahlmani või Kevin McKenzie. Need olid mõeldud külili lugemiseks, mis kujutasid siis naervat või kurba nägu. 

Tema esialgne praktika leiti Carnegie Melloni ülikooli arvutiteaduste üldkogust 20 aastat tagasi Jeff Bairdi poolt.

Interneti arenguga arenesid ka emootikonid. Kui SMS ja internet laialdasemalt levima hakkasid 1990ndate lõpus, siis muutusid ka emootikonid massiliseks. Usun, et paljudel meist andis suure tõuke emootikonide kasutamiseks just MSN (Windows Live Messenger). 

Nagu me teame, siis on võimalik puhtalt kirja kujul omandada 10% informatsioonist. Emotsioonidel ja miimikal on suur väga suur osakaal suhtlemisel. Seetõttu on emootikonide tulek teksti tajumist ja informatsiooni omandamist neti teel oluliselt parandanud.

Samuti sai emootikonidest ka omaette ''teadus'', nimelt hakati ka neid juurde mõtlema. Tänaseks on teadaolevaid emootikone tuhandeid.

Mõningaid näited kasutusel olevate emootikonide kohta:

• Dial up connection

1979. aastal lõid Duke'i ülikooli vilistlased Tom Truscott ja Steve Bellovin sissehelistamisega Interneti-ühenduse nimega USENET. USENET oli UNIXil põhinev süsteem, mis kasutas modemide kaudu andmete edastamiseks sissehelistamisühendust. 

Eestisse jõudis dial up connection 2000 alguses ning mäletan, kuidas seda kasutas ka meie perekond. Nüüdseks on oluliselt kiiremad interneti lahendused välja mõeldud, mis on kasutajasõbralikumad. Viimane sissehelistamisega internetiühenduse pakkuja oli Tele2, kes selle variandi 2018 välja lülitas. Ühenduse kasutajaid oli 50 ringis. 

Noppeid IT ajaloost, nädal 1

Esimese nädala raames käsitlen kolme erinevat IT-lahendust, mis ei realiseerunud soovitud viisil tänu erinevatele põhjustele.

• MSN

Tuntud kui MSN Messenger tuli suure hooga 1999, saades oma uuenduse 2005. Windows Live Messenger oli pikalt suurim suhtlus keskkond. Ta levis koos interneti tulekuga aastal 1999 ning oli esmaselt mõeldud Microsofti poolt selleks, et interneti kodudes levitada. Alguses levis MSN kiirelt, kuna tema konkurendid ei olnud piisavalt head, jäädes ühes või teises elemendis MSNile alla. Põhilisteks konkurentideks tol hetkel olid ICQ, AOL AIM ja Yahoo! 

2007 tulnud mobiiltelefonide revolutsioon aga hakkas vaikselt MSNi levikut vähendama. 2009 juuliks oli MSN saavutanud oma piiri omades 330 miljonit kasutajat ühes kuus. Sealt läks muidugi kõik allamäge. Facebook polnud küll esimene sotsiaalmeedia platvorm, küll aga esimene, millel läks hästi. Facebook messenger vaikselt haaras kasutajaid endale ning aastaks 2014 oli MSN ''välja surnud''. MSNile üritati küll elu uuesti sisse puhuda, kuid mitmed katsed olid asjatud.

• Google Glasses

Google prillid pidid lööma maailma jalge alt. Kogu turundustegevus ja promomine siiski ei aidanud Google prillidele kaasa. Prillide kahjuks rääkis kaks päris suurt miinust. Aastaks 2014 olid nutitelefonid juba väga konkurentsivõimelised ja suutsid täita kõiki funktsioone, mida pidid täitma ka Google prillid - seega oli aeg nendega välja tulemiseks natukene kehva. Teiseks oli hind. Hinnaks oli prillidel 1500$, mis oli üüratu tol hetkel. Nutitelefonid maksid vähem ja olid ka praktilisemad. Fakt oli see, et Google prillide ei saavutanudki mingit edu. Nende kerge arendamine toimib siiamaani, kuid turule ei ole nad mingit märki maha jätnud.

• Windows Phone

Kolmandaks läbikukkunud IT lahenduseks oli Windows Phone. Toode tuli avalikkuse ette 2010 ning kadus 2015. Telefon oli mõeldud Nokia mantlipärijana, kuid seda temast ei saanud. Teised nutitelefonid läksid eest ära. Seda ilmselt paljugi tänu kasutajamugavusele. Windows Phone'le tuli 4 erinevat varianti. Esimene nendest oli Windows Phone 7 aastal 2010 ning viimane Windows Phone 10 aastal 2015. Kahjuks ükski nendest ei leidnud suuremat kõlapinda ja vajusid unustuste hõlma. Teised nutitelefonid olid selleks hetkeks juba nii palju ees Windows Phonest, et  Microsoft ei näinud enam mõtet telefoni edasi toota.