Nädal 8: IT professionaal

Selle nädalaga üritame natukene rohkem aru saada sellest, milline peaks olema üks IT professionaal. Kindlasti on igal inimesel, tarbijal või IT professionaalil endal ettekujutus olemas. Enamus meist mõistab sõna 'professionaal' erinevalt. Enamused valdkonnad ka. infotehnoloogia on täna nii laiaks läinud. Seeläbi on tavaline, et iga IT professionaal ei oska kõiki programeerimiskeeli, vaid on spetsialieerunud, kas veebiarendusele või mingile hulgale keeltele.

Sellepärast tuleb siin mängu ka muid kvaliteedi omadusi, mis mängivad suurt rolli. Usun, et on kolm põhilist omadust:

• Empaatiavõime, ehk oskus panna ennast kliendi olukorda  
• Suhtlemine
• Arusaam ärilistest protsessidest

Empaatiavõime on selline omadus, mis tuleb kasuks ja mis peaks olema tegelikult iga eriala professionaalil, kes pakub mingit teenust või proovib luua kellelegi väärtust.

Räägitakse, et suhtlemine on olnud pikka aega IT professionaalide nõrgaks küljeks - samas kas on? Või on see pelgalt stereotüüp, mis on kellegi poolt loodud? Tänaseks olen nii paljude IT spetsialistidega kokku puutunud ja kõik nendest on olnud väga aldid suhtlema. 

Arusaam ärilistest protsessidest - miks just see omadus? Leian, et omadus näha natukene kaugemale, omadus näha suurt pilti tõstab IT spetsialisti väärtust, isegi kui tema ülesanne on kirjutada ainult koodi. Nii on üksteise mõistmine oluliselt kergendatud.

Lõpuks on kõigil erinev arusaam professionaalsusest ja seeläbi ka ootused vastavale professionaalile erinevad. Oluliseim on siiski see, et eriala spetsialist delivery'ks ehk suudaks täita vajalikud soovid.

Nädal 7: Litsentsid ja autoriõigused

Mida tähendab copyleft?
Copyleft on litsentsiklausel, mille eesmärk on eemaldada seaduse poole seatud piirangud teose levitamiseks ning muudatuste tegemiseks ning garanteerida õigused modifitseerimiseks ja jagamiseks. Copyleft'i mõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Kõige levinum copyleft-litsents on GNU GPL.
Tuleb ära mainida ka asjaolu, et tugev copyleft pigem soosib kasutajaid ja nõrgem copyleft arendajaid.

Copyleft'il on mitu erinevat taset:

• Puuduv copyleft 

Sisuliselt tähendab, et tuletatud koodi võib levitada ka teiste litsentside alusel. Tänu sellele on võimalik kasutada selle litsentsi all olevat koodi ka ärilisteks eesmärkideks. Puuduv copylefti litsent üldjuhul sobib väiksematele tarkvaradele. Võimalus ja vabadus kasutada tarkvara on märksõnad. Näitena võib välja tuua Apache ja MIT, BSD litsentsi.

• Nõrk copyleft

Hea näide on LGPL ehk Lesser General Public Licence. Terve tarkvara ei ole sama piirava litsentsi all. Neid litsentse rakendatakse sageli erinevate teekide puhul. Teek ehk funktsioonide, makrode, klasside, moodulite vms kompnentide kogu, mis saab programmis vajadust mööda kasutada. Näiteks kui tarkvara arendamisel kasutatakse mingit teeki, siis nõrga copylefti puhul ei pea tarkvara teegiga sama litsentsi alla viima. Nõrga copylefti eesmärk on täita tühimik tugeva ja puuduva copylefti vahel.

• Tugev copyleft

Tugev copyleft erandeid ei tee. Seal peavad olema kõik osad sama litsentsi all olema. Brauserilaiendused, Veebirakendused jne. Tugevat copylefti GNU GPL kasutavad Adblock ja Notepad++.

• Väga tugev copyleft

Väga tugev ehk AGPL (Affero General Public Licence) erineb tavalisest GPL litsentsist natukene. Nimelt kui tarkvara on netiteel, siis peab olema kasutajatel võimalik näha ja alla laadida source code. Ehk source code peab olema avalik. Soovitatakse kasutada tarkvaral, mis töötab võrgus. AGPL-i kasutavad näiteks GNUnet, iText ja Launchpad.

Nädal 6: Tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat ''The Case of Copyright Reform'' puudutab tänapäeval väga aktuaalset intellektuaalomandi teemat. Nimelt on teises peatükis välja toodud kuus puntki, mis peaksid ja võiksid antud teema murekohti tänapäevasemaks muuta.

1. Autori muutumatud moraalsed õigused 

Usun, et kõik moraalsed õigused peaksid jääma autorile. Ei ole aksepteeritav nimetada ennast kellegiks, kelleks inimene pole. See on lihtsalt vale. Iga kasutamine või muutmine peaks ikkagi
kaasama autorit ennast. Olen igati nõus selle puntkiga.

2. Vabajagamine mitte ärilisel eesmärgil

Vabajagamine on tänapäeval samuti aktuaalne teema. Usun, et see on samuti täiesti mõistlik punkt. Senikaua kuni ärilist kasu ei saada, võiks olla vabajagamine lubatud kui on autorile viited olemas.

3. 20-aastat ärilist ainuõigust

Leian, et liiga pikk äriline monopol kahjustab arengut. Hetkel kehtivad autoriõigused eluaeg + 70 aastat. See on pikk aeg. Raamatus pakutud aja lühendamine 20 aasta peale on loogiline. Nõustun sellega, et investoritele ja valdkonna arengule on see kasulik.

4. Registreerimine 5 aasta pärast

Autoriõiguse kaitse andmine koheselt värsketele töödele on mõistlik. Leian, et pärast viite aastat uuesti registreerimine on hea muudatus. Seda sellepärast, et see paneb autoreid rohkem pingutama oma tööde eest. Ehk kui autor tõesti hoolib enda tööst, siis ta ka pingutab selle nimel. Selline punkt välistab selle, et peaks otsima tiku tulega taga autorit.

5. Tasuta proovimine

Taaskord väga mõistlik punkt. See, et oleks võimalik kasutada autorikaitsega seotud materjale on ainuõige, seda muidugi juhul kui viidatakse korralikult autorile. Hetkel on seis selline, et iga jumala asja eest küsitakse raha või kaevatakse kohtusse. Tasuta proovimine/kasutamine korralike viidetega avaks uue dimensiooni.

6. DRM-i keeld

Samuti väga akutaalne punkt, millel on kaks poolt. Originaalide rahaline väärtus on kõrge. Kui klient otsustab osta midagi, siis peaks olema võimalik enda tarbeks kasutada ka probleemide vabalt. Küll aga on paljudel näiteks arvutimängudel DRM'i piirangud peal, mis taga täielikku naudingut. Heaks näiteks on arvutimängud, või muusika Spotifys. Samas ei saa me ära unustada seda, et kui see konseptsioon ära kaotada võivad tekkida teised tüsistused. Leida tuleks kuldne kesktee ostja ja müüa vahel.

Nädal 5: Virginia Shea 10 käsku

Antud ajaveebi postituses võtan luubi alla ühe Shea kümnest käsust. Usun, et igaüks meist on kunagi mingi aruteluga kistud interneti avarustesse, mille üle pärast piinlik on. Võimalus eksida ühe reegli vastu kümnest on üsna lihtne, sest enamused asjad, mida internetis teeme ei tundu meile valed, olgugi, et need on. Olgu selleks millegi postitamine, kellegi kritiseerimine, teadmatus millegi suhtes või oma võimu ära kasutamine.

Sellekordses postituses räägin Virginia Shea seitsmendast käsust -  'Aita piirata sõimusõdu'.
Tunnistan, et ka ise olen selle reegliga/käsuga vastuollu läinud. Lihtne on kaasa minna inimestega kommentaariumites, kes näevad asjad teise nurga alt. Tihtipeale on muidugi sõimusõjaga kaasa minemine täiesti mõttetu, sest see kulutab mõlema osapoole aega ning närve. Enamasti pärast interneti avarustes aset leidnud sõnasõida ei võida keegi ja mõlemad tunnevad ennast halvasti.
Minu konkreetne näide või kogemus leidis aset just nimelt spordiuudise kommentaariumis. Tänapäeval on jube popp enda arvamust avaldada, olgugi, et asjade tagamaid ei teata. Vastav näide oli sport.delfi.ee leheküljel ühe võrkpalli uudisega(kuna ma ise võrkpalli mängin meistriliigas, siis on teema mulle südamelähedane ja olen kursis liigas toimuvaga). Sama oli ka vastava uudisega, mis minu mäletamistmööda rääkis spordi rahastusest ja sellega toimuvast. Tema poolt postitatud absurdne arusaam asjadest oli nii naeruväärne, et otsutasin vastu kommenteerida. Peale minu oli veel inimesi, kes juba üsna agressiivselt temale selgeks tegid, et see on vale arusaam. Lõpptulemuseks oli see, et mina vastasin tema kommentaarile kaks korda ja siis sain aru, et ma ajan ennast lihtsalt närvi ning sinna ma selle teema jätsin. Sellegipoolest tundsin ennast ebameeldivalt terve ülejäänud päeva. Lühikesest sõnasõjast pikalt kestnud halb maik oli ainukene, mis sellest intsidendist sain.

Küllaltki lihtne on minna sõnasõtta inimesega, kes teemat ei tunne, kuid avaldab ikka palju arvamust, ning seda veel anonüümsena. Kuna teema on aktuaalne, siis minu teada kaaluvad isegi Postimees ja Delfi anonüümse kommenteerimise piiramist, et selliseid olukordi vältida.

Leian, et enamasti on lihtsam eralduda vestlusest kui hakata vaidlema inimesega, kes otsibki sõimusõda. Tänapäeval on see ka tavaline nähtus Facebookis. Õnneks on enamustel gruppidel administraatorid, kes piiravad üsna rangelt neid ''rusikatega vehkijaid''.